Täna sai külastatud raamatukogu, lootuses leida endale lugemist. Kuigi olin sunnitud ka raamatukogust tühjade kätega lahkuma, ei läinud käik päris tühja. Raamatukogude lugemissaalid on toredad kohad, kus raamatuga tutvust teha ja ka uusi põnevaid asju avastada.
Enne, kui oma avastustest räägin, natuke ka sellest, mis eelnes raamatukokku minekule. Et raamatukogus kõik sujuks võtsin hommikul ilusti natuke aega, avasin interneeduse, tegin tassikese kohvi ning varustasin ennast märkmiku ja pastakaga.
Märksõnaotsingud aitasid andmebaasist leida mulle vajalikku kirjandust. Samuti sain teada mind huvitavate teemade kohaviidad. Nimekiri ei tulnud väga pikk, 3-4 raamatut eesti ja inglise keeles. Kui kohvi joodud sai, sättisin ennast minekule. Tee raamatukokku möödus õnneks või kahjuks vahejuhtumiteta.
Raamatukogus sujus kõik plaanipäraselt. Leidsin mind huvitavad riiulid kiiresti üles ning ka raamatute leidmine riiulist ei valmistanud eriti suurt raskust. Aianduse poole pealt sain riiulist 4 teost ning keraamika osas vaid ühe raamatu kahest loodetud teosest. Paistab, et keraamika pole eriti hinnatud valdkond meie lugejaskonna seas. Ilmselt tuleb leppida asjaoluga, et kohalikus keeles selles vallas kirjandust ei leia.
Nüüd tagasi aianduse juurde. Asusin usinalt raamatuid sirvima, silmis lootusesära. Õnneks ei pidanud ma pettuma. Üks raamatutest, mis ausalt öeldes täiesti juhuslikult pihku sattus, osutus üle ootuste asjalikuks. Teised teosed keskendusid peamiselt lilledele. See selleks. Teid kindlasti huvitab, mis teos see küll olla võis, mis mulle juhuslikult pihku sattus ja kõik muud leiud unustama pani. Tegu Maalehe poolt üllitatud teosega "Aiaviljad pisipinnalt", mille autoriks on Deborah Schneebeli-Morrell. Just sellist raamatut ma olngi otsinud.
Nagu te märgata võisite, andsin teile viite, kust seda raamatut veel peale raamatukogu leida võib. Selle viiteni jõudmine on ka omaette seiklus. Kuna see raamat oli ainult kohalkasutuseks ning teised eksemplarid olid välja antud, otsustasin sammud uuesti raamatupoodi seada. Seekord võtsin sammud ette teise tuntud raamatukauplusse. Oma rõõmuks leidsin selle raamatu koos oma teemakaaslastega sooduspakkumiste seast. See pani mind mõtlema, et ehk olin mõned päevad tagasi külastatud raamatupoodi veidi ebaõiglaselt kohelnud. Oma südamerahu huvides seadsin sammud uuesti raamatupoodi, millest mõned päevad tagasi juttu olin teinud. Enda üllatuseks leidsin ka tollest raamatupoest selle raamatu üles (kuigi see ei olnud väga lihtne) ning ka seal oli see raamat soodushinnaga. Siinkohal pean ma osaliselt vabandama oma väga emotsionaalse postituse pärast. Osaliselt seetõttu, et keraamika koha pealt on endiselt riiulitel tühjus.
Raamatukogust, nagu varem juba mainitud, sai küll tühjade kätega väljutut, kuid tühjade kätega ma ei jää. Homme sean sammud uuesti raamatupoodi ning täiendan oma isiklikku raamatukogu ühe toreda käsiraamatu võrra.
Nüüd asub Sosssepp kasvukaste kavandama ning hilinenud idandamist ette valmistama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar